(1) Käesolev seadus reguleerib e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid ning riikliku järelevalve korraldust ulatuses, milles need ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114).
(2) E-identimisele ja e-tehinguteks vajalikele usaldusteenustele kohaldatakse käesolevat seadust ja muid riigisiseseid õigusakte, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 järgi tuleb lähtuda riigisisesest õigusest või kui määrus annab võimaluse reguleerida teatavaid valdkondi riigisisese õigusega.
(3) Käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(4) Käesolevas seaduses reguleeritud ettevõtja majandustegevuse alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevast seadusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 910/2014 tulenevaid erisusi.
(5) Käesolevas seaduses sätestatud e-identimise süsteemide usaldusväärsuse taseme hindamise nõudeid, tingimusi ja korda ei rakendata isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel välja antud isikut tõendavatel dokumentidel põhinevate e-identimise süsteemide suhtes. [RT I, 15.10.2021, 1 - jõust. 25.10.2021]