Естонський оригінал — кнопкою «Оригінал» біля кожного § (або «Поруч»/«Інлайн» у панелі); зміни після заморозки офіційного перекладу (30.08.2024) позначені ⚡. Не юридична консультація.
(1) Käesolev seadus sätestab rahvastikuregistri andmete koosseisu ja rahvastikuregistri pidamise, elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise, isikukoodi andmise, andmete töötlemise, andmetele juurdepääsu tagamise ning nende tegevuste üle järelevalve teostamise korra.
(1) Rahvastikuregistri pidamisel ja andmete töötlemisel lähtutakse käesolevas seaduses sätestatud eesmärkidest, korrast ja tingimustest ning kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) ja avaliku teabe seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2¹) Kui see on vältimatult vajalik käesolevas seaduses sätestatud haldusmenetluse läbiviimiseks, võib haldusorgan Siseministeeriumi kooskõlastusel eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal erinevalt käesolevas seaduses sätestatust:
1) asendada isikliku kohale ilmumise nõude muu sobiliku nõudega, mis tagab haldusmenetluse läbiviimiseks vajaliku isikusamasuse tuvastamise ja isiku tahte väljaselgitamise;
2) hinnata haldusorganile esitatud vorminõuetele mittevastava dokumendi usaldusväärsust ja kasutada seda menetluse läbiviimisel, kui isikul ei ole võimalik esitada vorminõuetele vastavat dokumenti. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(3) Perekonnaseisuandmete ja nimeõiguslike muudatuste rahvastikuregistrisse kandmisele kohaldatakse käesolevat seadust, kui perekonnaseisutoimingute seadusest või nimeseadusest ei tulene teisiti.
(4) Riikliku järelevalve teostamisel kohaldatakse korrakaitseseadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(1) Rahvastikuregister on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu.
(2) Rahvastikuregistri vastutav töötleja on Siseministeerium.
(3) Rahvastikuregistri volitatud töötlejaks määratakse riigiasutus või riigi omandis olev eraõiguslik juriidiline isik käesolevas seaduses sätestatud korras.
(4) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega rahvastikuregistri turvaklassi.
(5) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega rahvastikuregistri pidamiseks ja andmete töötlemiseks täpsemad nõuded ja tingimused.
(1) Rahvastikuregistri pidamise eesmärk on käesolevas seaduses sätestatud juhtudel usaldusväärse teabe kogumine ja isikuandmetele juurdepääsu võimaldamine:
1) riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning muudele füüsilistele ja juriidilistele isikutele neile seadusega või seaduse alusel pandud avalik-õigusliku ülesande (edaspidi avalik ülesanne) täitmiseks;
2) Eesti rahvastiku arvestuse pidamiseks;
3) õigustatud huvi korral füüsilistele ja juriidilistele isikutele rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamiseks;
4) välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkulepete täitmiseks.
(1) Rahvastikuregistri andmesubjektiks (edaspidi rahvastikuregistri subjekt) on:
1) Eesti kodanik;
2) Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud muu Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik (edaspidi koos Euroopa Liidu kodanik); [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
3) Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalane;
4) isik, kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 130 alusel;
5) tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse esitanud Euroopa Liidu kodaniku pereliige;
6) Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elavast välismaalasest põlvnev alla üheaastane laps kuni üheaastaseks saamiseni või kui elamisloa, elamisõiguse või Eesti kodakondsuse saamise taotlus on esitatud enne lapse üheaastaseks saamist, taotluse menetluse lõppemiseni;
7) Eesti kodakondsuse kaotanud või ekslikult Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi saanud isik kuue kuu jooksul Eesti kodakondsuse kaotamisest või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi kehtetuks tunnistamisest arvates.
(1) Vähemalt 15-aastane alaealine võib teha järgmisi käesolevas seaduses sätestatud menetlustoiminguid:
1) esitada § 21 lõike 1 punktis 17 nimetatud ütluspõhiseid andmeid;
2) saada § 45 kohaselt enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmeid ja teavet andmete töötlemise kohta;
3) kehtestada § 57 lõike 1 kohaselt oma rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu piirangu;
4) esitada § 99 kohaselt rahvastikuregistrisse kandmiseks kontaktandmed ja lisa-aadressi. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse.
(2) Avaliku ülesande täitmisel lähtutakse rahvastikuregistrisse kantud põhiandmetest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 8 nimetatud andmetele ning käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 10 nimetatud andmetele, kui rahvastikuregistrisse ei ole kantud nende andmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks olnud perekonnaseisudokumentide andmeid.
(1) Käesolevas seaduses, perekonnaseisutoimingute seaduses ja nimeseaduses ettenähtud haldusmenetluse käigus saadud või loodud dokumenti, mis on registreeritud rahvastikuregistris, ei pea haldusorgan registreerima asutuse dokumendiregistris.
(1) Rahvastikuregistrisse kantud andmeid säilitatakse alaliselt, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 punktis 3 nimetatud andmetele juurdepääsu andmed, mida säilitatakse viis aastat.
(2) Rahvastikuregistrisse kantud andmeid säilitatakse arhiiviseaduses sätestatud korras.
(1) Vastutav töötleja peab tagama rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemise vastavuses seadustega ja seaduse alusel kehtestatud õigusaktidega.
(2) Vastutav töötleja:
1) korraldab rahvastikuregistri pidamiseks vajalike arendustööde tegemist;
2) korraldab ja koordineerib rahvastikuregistri pidamist;
3) korraldab rahvastikuregistri andmete õigsuse kontrollimist;
4) korraldab rahvastikuregistri andmete kaitset;
5) kehtestab rahvastikuregistri pidamise korra või sõlmib rahvastikuregistri volitatud töötlejaga rahvastikuregistri pidamise lepingu;
6) otsustab rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu andmise;
7) teostab järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle, sealhulgas rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemise üle;
8) lahendab volitatud töötleja ja teiste andmetöötlejate vahelisi rahvastikuregistri pidamisega ning rahvastikuregistri andmete töötlemisega seotud vaidlusi;
9) lahendab rahvastikuregistri pidamise ja andmete töötlemisega seotud vaideid;
10) korraldab rahvastikuregistriga seotud rahvusvahelist koostööd ja sõlmib välissuhtlemisseaduse alusel rahvastikuregistriga seotud kokkuleppeid;
11) annab soovituslikke juhiseid käesoleva seaduse rakendamiseks;
12) täidab teisi ülesandeid, mis on käesoleva seaduse või muude seadustega antud tema pädevusse.
(3) Vastutaval töötlejal on õigus saada käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks:
1) andmeandjatelt nende poolt rahvastikuregistrisse edastatavaid andmeid ja dokumente;
2) teistesse andmekogudesse kantud rahvastikuregistri subjekti andmeid.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud õigustele ja kohustustele laienevad vastutavale töötlejale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 ja avaliku teabe seaduses ettenähtud õigused ja kohustused, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(5) Valdkonna eest vastutav minister määrab vajaduse korral käskkirjaga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vastutava töötleja üksikute kohustuste täitmiseks vastutava ametniku.
(1) Vabariigi Valitsus määrab korraldusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul rahvastikuregistri volitatud töötlejaks (edaspidi volitatud töötleja) käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele vastava riigiasutuse või riigi omandis oleva eraõigusliku juriidilise isiku. Riigi omandis olev eraõiguslik juriidiline isik määratakse halduskoostöö seaduses sätestatud korras.
(2) Volitatud töötleja määramisel kuulab Vabariigi Valitsus ära riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooni arvamuse.
(3) Volitatud töötleja peab käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud lepingu sõlmimiseks või korra kehtestamiseks ning volitatud töötleja ülesannete täitmise perioodil:
1) omama või tal peab olema võimalus kasutada rahvastikuregistri pidamiseks vajalikku infotehnoloogilist riistvara;
2) tagama organisatsiooniliste ja tehniliste meetmetega rahvastikuregistri andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse registri turvaklassi nõuete kohaselt;
3) omama andmekogu pidamise kogemust;
4) olema võimeline viima läbi rahvastikuregistri andmete töötlemiseks vajalikku väljaõpet;
5) omama rahvastikuregistri andmete kaitse korraldamiseks vajalikke teadmisi ja võimalusi;
6) omama võimalust kasutada töötajaid, kes tunnevad kõrgtasemel infotehnoloogiat ning isikuandmete kaitse ja andmekogu pidamist reguleerivaid õigusakte.
(4) Vastutav töötleja kontrollib enne Vabariigi Valitsusele ettepaneku esitamist koos riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooniga volitatud töötleja kandidaadi vastavust nõuetele.
(5) Vastutav töötleja võib täpsustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi enne käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud lepingu sõlmimist või korra kehtestamist, teatades täpsustatud tingimustest volitatud töötleja kandidaadile üks kuu enne tema nõuetele vastavuse kontrollimist.
(1) Volitatud töötleja on kohustatud pidama rahvastikuregistrit vastavuses seadustega ja seaduste alusel kehtestatud õigusaktidega, rahvastikuregistri pidamise korra või rahvastikuregistri pidamise lepinguga ning vastutava töötleja pädevuse piires antud korraldustega.
(2) Volitatud töötleja:
1) töötleb rahvastikuregistri andmeid õigusaktides, rahvastikuregistri pidamise korras või vastutava töötlejaga sõlmitud rahvastikuregistri pidamise lepingus ettenähtud juhtudel, ulatuses ja korras;
2) tagab rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse ja säilimise;
3) annab vastutavale töötlejale aru tehtud töödest rahvastikuregistri pidamise korras või lepingus kehtestatud korras ja tähtaegadel;
4) annab juhiseid ja selgitusi andmeandjatele ja andmesaajatele andmete töötlemise ning andmete üleandmise tehnilistes küsimustes;
5) esitab andmeandjatele järelepärimisi;
6) tagab rahvastikuregistri andmete kaitsega seotud teabe saladuses hoidmise ka pärast volitatud töötleja volituste lõppemist;
7) korraldab vastutava töötleja ülesandel rahvastikuregistri andmetöötlejatele vajalikku väljaõpet;
8) teatab vastutavale töötlejale andmeandjate poolt andmete tähtaja jooksul esitamata jätmisest või mittenõuetekohasest esitamisest;
9) tagab käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmise;
10) otsustab rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu andmise käesolevas seaduses sätestatud juhtudel;
11) täidab teisi ülesandeid, mis on käesoleva seadusega antud tema pädevusse.
(3) Kui volitatud töötleja leiab, et vastutava töötleja korraldus on vastuolus seadusega, jätab ta selle täitmata ja teatab sellest viivitamata kirjalikult vastutavale töötlejale, riigi infosüsteemide arendamist koordineerivale asutusele ja Andmekaitse Inspektsioonile. Kui vastutav töötleja kordab oma korraldust kirjalikult, on volitatud töötleja kohustatud selle täitma, teavitades sellest riigi infosüsteemide arendamist koordineerivat asutust ja Andmekaitse Inspektsiooni.
(4) Volitatud töötlejal on õigus nõuda vastutavalt töötlejalt kirjalikke korraldusi.
(5) Volitatud töötlejale laienevad lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud õigustele ja kohustustele avaliku teabe seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 ettenähtud õigused ja kohustused, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(1) Rahvastikuregistri pidamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister riigiasutusest volitatud töötleja puhul rahvastikuregistri pidamise korra või sõlmib riigi omandis olevast eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötlejaga rahvastikuregistri pidamiseks halduslepingu (edaspidi leping).
(2) Leping kooskõlastatakse enne sõlmimist riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooniga.
(3) Leping sõlmitakse viieks aastaks. Lepingu tähtaeg pikeneb iga kord järgmiseks viieks aastaks, kui vastutav töötleja või riigi omandis olevast eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötleja ei teata kirjalikult lepingu lõpetamisest vähemalt üks aasta enne lepingu lõppemise tähtaja saabumist.
(4) Kui vastutav töötleja või riigi omandis olevast eraõiguslikust juriidilisest isikust volitatud töötleja on teatanud lepingu lõpetamisest, määratakse uus volitatud töötleja ning uus leping sõlmitakse vähemalt kuus kuud enne kehtiva lepingu tähtaja lõppemist, lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral vähemalt kolm kuud enne lepingu lõpetamist.
(1) Rahvastikuregistri pidamise korras või lepingus sätestatakse:
1) rahvastikuregistri pidamise nõuded;
2) andmete töötlemise kord ja nõuded;
3) andmete kaitse kord ja nõuded;
4) rahvastikuregistri pidamise ja arendustööde rahastamise kord ja tähtajad;
5) volitatud töötleja poolt rahvastikuregistri pidamisel tehtud tööde kohta aruannete esitamise kord ja tähtajad;
6) arendustööde tegemise kord;
7) rahvastikuregistri pidamise uuele volitatud töötlejale üleandmise kord ja muud abinõud rahvastikuregistri pidamise järjepidevuse tagamiseks.
(2) Lepingus võib täiendavalt sätestada:
1) piirangud volitatud töötleja poolt selliste kohustuste võtmisel, mis võivad kahjustada käesolevas seaduses ja lepingus ettenähtud volitatud töötleja kohustuste täitmist;
2) vastutava töötleja algatatud lepingu lõpetamisest tulenevate volitatud töötleja rahvastikuregistri pidamisega seotud kulude katmise tingimused, ulatuse ja korra.
(3) Lepingus võib lepingupoolte kokkuleppel sätestada lisatingimused. Lepingutingimusi võib muuta poolte kokkuleppel või õigusaktide muutumise tõttu ühepoolselt. Ühepoolselt lepingu muutmisest peab teist lepingupoolt teavitama vähemalt kuus kuud ette.
(4) Lepinguga ei või laiendada ega kitsendada vastutavale töötlejale ja volitatud töötlejale seadusega pandud õigusi ja kohustusi rahvastikuregistri pidamisel ja andmete töötlemisel.
(1) Lepingu lõpetamise aluseks vastutava töötleja algatusel on:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679, avaliku teabe seaduse või käesoleva seaduse korduv rikkumine või ühekordne rikkumine, kui volitatud töötleja eiras andmete kaitse nõuet või põhjustas andmete sattumise isikute kätte, kellel ei ole õigust neid andmeid omada, või võimaldas andmete ristkasutust, mis ei ole ette nähtud seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis; [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
2) volitatud töötleja töötajate toimepandud arvuti- või andmetöötlusalased õigusrikkumised;
3) volitatud töötleja õigusaktides sätestatud kohustuste või lepingutingimuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine pärast vastutava töötleja ettekirjutust;
4) volitatud töötleja poolt rahvastikuregistri vältimatuks toimimiseks vajalike arendustööde tegemata jätmine või üleandmise tähtaegadest mittekinnipidamine;
5) andmete kaitse või andmete töötlemise kvaliteedi parandamise eesmärgil vastutava töötleja tehtud lepingu muutmise ettepanekuga mittenõustumine;
6) volitatud töötleja võetud rahalised kohustused, mis seavad ohtu rahvastikuregistri pidamise;
7) riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse või Andmekaitse Inspektsiooni põhjendatud ettepanek lõpetada leping volitatud töötleja poolt andmete kaitse nõude täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral, kui sellega ohustatakse rahvastikuregistri andmete aktuaalsust või võimaldatakse andmete sattumine isikute kätte, kellel ei ole õigust andmeid omada;
8) riigieelarve vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul volitatud töötlejaga uue eelarveaasta rahvastikuregistri pidamise kulude katmises kokkuleppele mittejõudmine;
9) käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud lepingu muutmisega mittenõustumine;
10) otsus mitte pikendada lepingut järgmiseks tähtajaks.
(2) Lepingu lõpetamise aluseks volitatud töötleja poolt on:
1) lepingus ettenähtud mahuga võrreldes andmete töötlemise mahu ulatuslik suurenemine, millega ei kaasne lisarahastust;
2) vastutava töötleja poolt rahvastikuregistri vältimatuks toimimiseks vajalike arendustööde tegemise ja vastuvõtmise korraldamata jätmine või vastuvõtmise tähtaegadest mittekinnipidamine;
3) lepinguga ettenähtud rahastamise lõpetamine või rahastamise tähtaegadest korduv mittekinnipidamine;
4) käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud lepingu muutmisega mittenõustumine;
5) otsus mitte pikendada lepingut järgmiseks tähtajaks.
(3) Lepingu võib lõpetada enne tähtaega ja ühepoolselt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 6–9 ning lõike 2 punktides 2–4 ettenähtud alustel. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 3 ja 6–9 sätestatud alustel lepingu lõpetamise korral volitatud töötlejale lepingujärgseid kulutusi ei hüvitata.
(1) Lepingu lõpetamisest teatab lepingu lõpetamise algataja kirjalikult teisele lepingupoolele hiljemalt üks aasta enne lepingu tähtaja lõppemist, ennetähtaegsest lõpetamisest hiljemalt kuus kuud enne lepingu lõpetamist, viidates käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 või 2 sätestatud alusele.
(1) Lepingu lõpetamine vormistatakse aktiga, milles sätestatakse:
1) rahvastikuregistri pidamise uuele volitatud töötlejale üleandmise kord ja tähtajad;
2) lepingupoolte lepingu lõpetamise järgsed õigused ja kohustused.
(2) Aktile kirjutavad alla vastutava ja volitatud töötleja ning riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ja Andmekaitse Inspektsiooni volitatud esindajad.
(1) Rahvastikuregistri pidamist rahastatakse riigieelarvest ja rahvastikuregistri volitatud töötleja poolt käesolevas seaduses sätestatud rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu teenuste osutamise eest saadud tasudest.
(1) Vastutaval töötlejal on õigus nõuda volitatud töötlejalt iga-aastast finantsauditi läbiviimist rahvastikuregistri pidamise kohta.
(1) Hädaolukorra, eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal võib rahvastikuregistri, selle toimimise või rahvastikuregistri andmete turvalisusele tekkinud ohu tõttu Vabariigi Valitsuse korraldusega või vastutava töötleja otsusega rahvastikuregistri kasutamise osaliselt või täielikult peatada. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(2) Vastutav töötleja on kohustatud võtma käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kasutusele abinõud rahvastikuregistri andmete säilitamiseks ja kaitsmiseks või hävitamiseks.
(3) [Kehtetu - RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(1) Rahvastikuregistrisse kantavate andmete liigid on:
1) isikuandmed;
2) isikuandmetega seotud dokumentide andmed;
3) valijate arvestuse andmed;
4) menetlusandmed;
5) rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed;
6) rahvastikuregistri mitteaktuaalsed andmed.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–5 sätestatud rahvastikuregistrisse kantud andmed, kui need on viimases rahvastikuregistrisse kantud dokumenteeritud seisus, on aktuaalsed (edaspidi aktuaalsed andmed).
(3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega rahvastikuregistri täpse andmekoosseisu.
(1) Rahvastikuregistrisse kantavad isikuandmed on:
1) isikunimi nimeseaduse tähenduses;
2) sugu;
3) sünniandmed, sealhulgas sünniaeg ja -koht;
4) isikukood;
5) kodakondsuse andmed;
6) elukoha andmed;
7) lisa-aadressid;
8) kontaktandmed;
9) viibimiskoha aadress;
10) andmed perekonnaseisu kohta; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.10.2023]
11) hooldusõiguse andmed;
12) eestkoste andmed;
13) teovõime piiramise andmed;
14) surmaandmed, sealhulgas surmaaeg ja -koht;
15) isiku vanemate, abikaasa, registreeritud elukaaslase ja lapse andmed; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.10.2023]
16) kõrgeim omandatud haridustase;
17) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja kõrgeima omandatud haridustaseme kohta. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 17 nimetatud andmete esitamine on isikule kohustuslik nende rahvastikuregistrist puudumisel või kui haridustase on muutunud ja haridustaseme muudatust ei ole rahvastikuregistrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 16 alusel.
(3) Alla 15-aastase isiku kontaktandmeid rahvastikuregistrisse ei kanta. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(4) Alla 11-aastase lapse kõrgeim omandatud haridustase kantakse rahvastikuregistrisse automaatselt. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(5) Ütluspõhiseid andmeid alla 11-aastase lapse kõrgeima omandatud haridustaseme kohta esitama ei pea. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Rahvastikuregistrisse kantakse andmed järgmiste dokumentide kohta, mis võivad olla käesoleva seaduse §-s 21 nimetatud isikuandmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks:
1) isikut tõendav dokument;
2) perekonnaseisudokument;
2¹) kooseluleping; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.10.2023]
3) käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 6–9, 16 ja 17 nimetatud andmete muutmise dokument;
4) kohtulahend;
5) Eesti kodakondsust muutev dokument;
6) riigis seadusliku viibimise alust tõendav dokument, välja arvatud käesoleva lõike punktis 5 nimetatud dokument;
7) isikukoodi andmist tõendav dokument;
8) isiku teade oma andmete kohta;
9) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse kohta;
10) muu eespool nimetamata dokument. [RT I, 10.12.2021, 1 - jõust. 01.09.2022]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud dokumendid võib olla väljastanud ka välisriigi asutus, kui sellist dokumenti Eestis tunnustatakse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud Eesti dokumendid on koostatud alates 1926. aasta 1. juulist.
(1) Valijate arvestuse andmed on andmed, mis kantakse rahvastikuregistrisse valijate nimekirjade moodustamiseks. [RT I, 09.07.2018, 1 - jõust. 01.01.2021]
(1) Menetlusandmed on perekonnaseisutoimingute seaduses, nimeseaduses ja käesolevas seaduses sätestatud menetlustoimingute andmed ning menetluste käigus kasutatud või koostatud dokumentide andmed, sealhulgas skaneeritud dokumendid.
(1) Rahvastikuregistri pidamist abistavad andmed on:
1) andmed rahvastikuregistrisse andmete andmise kohta;
2) andmed rahvastikuregistrisse kande tegemise aluseks oleva dokumendi kohta;
3) andmetele juurdepääsu andmed;
4) andmetele juurdepääsu piirangute andmed;
5) tarkvara ja klassifikaatoritega seotud koodid;
6) menetluse läbiviimist abistavad loendid ja skaneeritud dokumendid.
(1) Rahvastikuregistri mitteaktuaalsete andmete hulka kantakse:
1) aktuaalsuse kaotanud isikuandmed ja menetlusandmed;
2) kehtetute dokumentide andmed;
3) toimunud valimiste valijate arvestuse andmed;
4) tähtajalised andmed tähtaja möödumisel;
5) rahvastikuregistri subjekti staatust mitteomava isiku Eesti elukoha andmed;
6) rahvastikuregistri loomisel kasutatud andmed (rahvastiku arvestuse andmebaasis, Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikus registris ja Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikus registris arvel olnud isiku andmed), kui need ei ole seotud rahvastikuregistri subjektiga;
7) ebaõiged andmed ja dokumendid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmed on mitteaktuaalsed koos nende andmetega seotud rahvastikuregistri pidamist abistavate andmetega.
(3) Mitteaktuaalsete andmete hulka kandmise aluse õigusvastasuse, kehtetuse, tühisuse või vea korral taastatakse andmete aktuaalsus.
(1) Andmed antakse rahvastikuregistrisse isiku avalduse, andmeandja esitatud dokumentide või muul seaduses sätestatud alusel, kandes need digitaalselt rahvastikuregistrisse.
(2) Erandina võib andmeandja kokkuleppel vastutava töötlejaga anda andmed rahvastikuregistrisse kandmiseks volitatud töötlejale või vastutava töötleja määratud asutusele üle digitaalselt või paberil.
(3) Andmete rahvastikuregistrisse andmise tingimused ja kord lepitakse kokku käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud andmete töötlemist puudutavas haldusaktis.
(1) Andmeandjad on kohustatud andma rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse §-s 22 loetletud dokumentide väljaandmise, jõustumise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise andmed ning välisriigis väljaantud dokumendi kasutamisel avaliku ülesande täitmisel töödeldavad andmed, mis tekitavad, muudavad või täpsustavad rahvastikuregistri andmeid.
(1) Rahvastikuregistri andmeandjateks on asutused ja isikud, kes annavad välja või koostavad käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 loetletud dokumente, annavad rahvastikuregistrisse andmeid nendelt dokumentidelt või kelle tegevuse tulemusel muutuvad käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud isikuandmed.
(2) Kui välisriigis välja antud dokumendi andmed kuuluvad rahvastikuregistrisse andmisele ja seda dokumenti kasutatakse avaliku ülesande täitmisel, on dokumendile kantud ja rahvastikuregistrisse andmisele kuuluvate andmete puhul andmeandjaks dokumenti avaliku ülesande täitmisel kasutav isik või asutus.
(3) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu.
(1) Andmeandja annab andmed rahvastikuregistrisse kohe pärast andmete loomist, muutmist, jõustumist või dokumendi väljaandmist.
(2) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 2 nimetatud juhtudel edastab andmeandja andmed esimesel võimalusel pärast andmete loomist, muutmist, jõustumist või dokumendi väljaandmist.
(3) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 2 nimetatud välisriigis väljaantud dokument edastatakse volitatud töötlejale kolme tööpäeva jooksul dokumendi kasutamisest arvates.
(4) [Kehtetu - RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(5) Põhjendatud vajaduse korral võib andmeandja kokkuleppel vastutava töötlejaga anda andmed ka muul tähtajal.
(1) Andmeandjal on õigus:
1) nõuda volitatud töötlejalt andmete andmiseks tehnilisi juhiseid;
2) pöörduda vastutava töötleja poole andmete andmisel volitatud töötlejaga tekkinud vaidluste lahendamiseks.
(2) Andmeandja on kohustatud:
1) tagama rahvastikuregistrisse antavate andmete vastavuse käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud dokumendile kantud andmetele;
2) teavitama viivitamata rahvastikuregistri volitatud töötlejat antud andmetes avastatud veast ning andma õiged andmed;
3) vastama vastutava või volitatud töötleja järelepärimisele rahvastikuregistrisse andmete andmise kohta kolme tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest arvates;
4) teatama viivitamata volitatud töötlejale andmete andmisel tekkinud takistustest;
5) järgima isikuandmete kaitse nõudeid.
(1) Andmeandja peab tagama rahvastikuregistrisse kandmiseks antavate andmete vastavuse andmete rahvastikuregistrisse kandmise aluseks olnud käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud dokumentidele.
(2) Andmeandja peab rahvastikuregistrisse edastatud andmetes vigade avastamisel kandma viivitamata õiged andmed rahvastikuregistrisse või selle võimaluse puudumisel teavitama vigadest volitatud töötlejat.
(3) Volitatud töötleja on kohustatud tegema andmeandjale andmete õigsuse kohta järelepärimise, kui:
1) isik on vaidlustanud tema kohta rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsuse;
2) samade andmete kohta on esitatud mitu andmekuju;
3) esitatud andmed ei ole teiste andmetega loogiliselt seotud;
4) andmed on ilmselgelt ebaõiged.
[RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Volitatud töötleja kontrollib rahvastikuregistri andmete õigsust ja parandab ebaõiged andmed:
1) käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 sätestatud juhul;
2) juhul, kui volitatud töötlejat on teavitatud ebaõigetest andmetest või ta on avastanud andmete ebaõigsuse muul viisil. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(2) Kui rahvastikuregistri subjektiks oleva isiku kohta puuduvad mõned käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud andmetest, võtab volitatud töötleja kasutusele abinõud puuduvate andmete saamiseks ning esitab järelepärimise vastavale andmeandjale.
(3) Volitatud töötleja võib vastutava töötleja loal andmete parandamisest keelduda.
(1) Isik võetakse rahvastikuregistris subjektina arvele, kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud rahvastikuregistri subjektiks saamise nõuetele ja tema kohta on rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse §-s 35 sätestatud andmed.
(1) Rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmiseks peavad isiku kohta olema rahvastikuregistrisse kantud vähemalt käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–5 ja 17 nimetatud andmed. Mõjuval põhjusel võivad § 21 lõike 1 punktis 17 nimetatud andmed jääda rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmisel esitamata.
(2) Eesti elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalase kohta peavad rahvastikuregistrisse olema kantud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 1 ja 6 nimetatud andmed.
(3) Euroopa Liidu kodaniku kohta peavad rahvastikuregistrisse olema kantud lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 ja § 22 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(4) Alaealise rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmisel peab rahvastikuregistrisse kandma tema sünnidokumendi andmed. Alaealise sündi tõendava dokumendi esitamist ei nõuta, kui lapse esindaja tõendab, et dokumenti ei ole võimalik saada või selle saamine on ebamõistlikult keeruline.
(1) Kui isiku andmed rahvastikuregistrist puuduvad, kantakse rahvastikuregistri subjekti staatuse ettevalmistamisel rahvastikuregistrisse isiku kohta vähemalt järgmised andmed ja dokumendid:
1) vastsündinu kohta käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud andmed, punktis 15 nimetatud isiku ema andmed ja perekonnaseisutoimingute seaduse § 21¹ lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja tõendi andmed; [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
2) Euroopa Liidu kodaniku kohta Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse saamisel ning Eesti elamisluba või elamisõigust taotleva välismaalase kohta käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 1–5 ja 17 nimetatud andmed. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Rahvastikuregistri subjekti staatust mittesaava isiku andmed kantakse rahvastikuregistrisse:
1) enne rahvastikuregistri loomist koostatud Eesti perekonnasündmuse dokumendi andmete rahvastikuregistrisse kandmisel;
2) Eesti perekonnasündmuse registreerimisel;
3) isikut tõendava dokumendi väljaandmisel;
4) isikukoodi andmisel isiku riigi andmekogusse kandmise eesmärgil;
5) käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud ettevalmistava staatusega isiku rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmise aluse äralangemisel.
(1) Rahvastikuregistri subjekti staatus lõpeb:
1) rahvastikuregistri subjekti surma korral;
2) Eesti kodakondsuse kaotamisel;
3) rahvastikuregistri subjekti staatust määrava dokumendi tähtaja lõppemisel, tühistamisel või kehtetuks tunnistamisel;
4) Euroopa Liidu kodanikul elamisõiguse lõppemisel; [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
5) ekslikult rahvastikuregistri subjektina arvelevõtmise tuvastamisel;
6) kui rahvastikuregistri subjekt on vähemalt 100 aastat vana ja rahvastikuregistrisse ei ole kantud tema kehtiva isikut tõendava dokumendi andmeid;
7) kui Eesti kodanik saab 21 aastat vanaks ning tema andmed on rahvastikuregistrisse kantud, ta on rahvastikuregistri subjektiks saanud välisriigi sünnidokumendi alusel ja vähemalt ühel tema vanemal oli tema sünni ajal Eesti kodakondsus, talle ei ole välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud Eesti isikut tõendavat dokumenti ning isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 4 nimetatud viibimiskohta;
8) kui Eesti kodanikule, kelle andmed on kantud rahvastikuregistrisse valijate nimekirja alusel, ei ole välja antud isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud Eesti isikut tõendavat dokumenti.
(2) Rahvastikuregistri subjekti staatust määrava dokumendi tähtaja lõppemise korral lõpeb rahvastikuregistri subjekti staatus järgmiselt:
1) välismaalasel välismaalaste seaduse § 43 lõikes 4 või 5 sätestatud tähtaja saabumisel, kui ta ei taotle tähtajalist elamisluba või selle pikendamist või pikaajalise elaniku elamisluba;
2) Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikmel Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 10 lõikes 2³ sätestatud tähtaja saabumisel, kui ta ei taotle tähtajalist elamisõigust või selle pikendamist või alalist elamisõigust. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(3) Eesti kodakondsuse kaotamise korral lõpeb rahvastikuregistri subjekti staatus kuus kuud pärast kodakondsuse kaotamist. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Isikukood on isiku soo ja sünniaja alusel moodustatud number, mis võimaldab isiku üheselt kindlaks määrata. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1¹) Eeldatakse, et isikukood vastab nõuetele, kui selle moodustamisel on järgitud Eesti standardit EVS 585. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(2) Isikukood loetakse antuks selle kandmisel rahvastikuregistrisse.
(1) Isikukood moodustatakse rahvastikuregistrisse üleantud andmete alusel rahvastikuregistri tarkvara abil.
(2) Isikukood moodustatakse isikule:
1) kes võetakse käesoleva seaduse §-s 34 sätestatu kohaselt arvele rahvastikuregistri subjektina;
2) kelle andmed kantakse käesoleva seaduse §-s 36 sätestatu kohaselt rahvastikuregistrisse rahvastikuregistri subjekti staatuse ettevalmistamiseks;
3) kelle andmed kantakse käesoleva seaduse §-s 37 sätestatu kohaselt rahvastikuregistrisse, kuid kes ei saa rahvastikuregistri subjekti staatust.
(3) Moodustatud isikukoodi annavad isiku andmete esmakordsel rahvastikuregistrisse kandmisel järgmised andmeandjad:
1) tervishoiuteenuse osutaja vastsündinule;
2) perekonnaseisuasutus Eesti perekonnasündmuse registreerimisel või andmehõivekande tegemisel;
3) Politsei- ja Piirivalveamet isikut tõendava dokumendi väljaandmisel, elamisloa või elamisõiguse taotluse või muu seaduses sätestatud menetluse käigus;
4) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või konsulaarametniku allkirjaga kinnitatud taotluse alusel volitatud töötleja isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks seaduse või andmekogu põhimääruse alusel;
5) kohaliku omavalitsuse üksus Euroopa Liidu kodaniku elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel; [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
6) muu avalikku ülesannet täitev asutus või isik oma ülesande täitmisel isikukoodi riigi andmekogusse kandmiseks seaduse või andmekogu põhimääruse alusel. [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
(4) Volitatud töötleja peab välistama sama isikukoodi moodustamise mitmele isikule, mitme isikukoodi moodustamise samale isikule ja juba kasutuses olnud isikukoodi moodustamise teisele isikule.
(5) Kui isikukood antakse käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 4 kohaselt, peab isik esitama isikukoodi saamiseks isiklikult kohale ilmudes kirjaliku taotluse. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(6) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega isikukoodide moodustamise ja andmise korra.
(7) Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 4 ja 5 kohaselt isikukoodi andmise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu. [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
(1) Käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 4 sätestatud juhul endale või oma alaealisele lapsele või eestkostetavale isikukoodi taotlemisel märgitakse taotluses isikukoodi saaja kohta järgmised andmed: [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
1) isikunimi;
2) sugu;
3) sünniandmed, sealhulgas sünniaeg ja -koht;
4) olemasolu korral välisriigi isikukood;
5) kodakondsuse andmed;
6) elukoha andmed;
7) kontaktandmed;
8) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja haridustaseme kohta;
9) isikukoodi taotlemise põhjus;
10) isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi andmed.
(2) Kui isikukoodi taotleja ei taotle isikukoodi endale, märgib ta enda kohta lisaks järgmised andmed:
1) isikunimi;
2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg;
3) kontaktandmed;
4) ütluspõhised andmed rahvuse, emakeele ja haridustaseme kohta.
(1) Isikukoodi andja keeldub käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud juhtudel isiku taotluse alusel isikukoodi moodustamisest, kui:
1) isikukoodi taotlusel esitatud andmed on puudulikud;
2) isikukoodi taotlemisel on esitatud valeandmeid;
3) isikule on isikukood juba moodustatud;
4) Euroopa Liidu kodaniku puhul keeldutakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud alustel.
(1) Isikule moodustatakse uus isikukood ja eelmine isikukood kantakse mitteaktuaalsete andmete hulka, kui:
1) isiku rahvastikuregistrisse kantud soo või sünniaja andmed parandatakse või muudetakse;
2) isik lapsendatakse – vanema või eestkostja taotluse alusel;
3) lapsendamisel muudetud sünniaeg taastatakse isiku avalduse alusel.
(1) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu õigus on käesolevas peatükis sätestatud korras:
1) täisealisel isikul tema, tema alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase kohta rahvastikuregistrisse kantud andmetele; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
2) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul avaliku ülesande täitmiseks;
3) füüsilisel ja juriidilisel isikul õigustatud huvi korral;
4) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkuleppes või tagatakse vastutava töötleja otsuse alusel õigustatud huvi korral.
5) [kehtetu - RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(2) Käesolevat peatükki ei kohaldata, kui juurdepääs antakse avaliku teabe seaduse §-s 3¹ sätestatud korras:
1) käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud kujul andmetele;
2) surnu nimele, soole, sünni- või surmaajale või isikukoodile. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Täisealisel isikul on õigus pääseda juurde kõigile enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate ning surnud abikaasa või registreeritud elukaaslase käesoleva seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud andmetele, välja arvatud käesoleva seaduse § 25 punktides 5 ja 6 nimetatud andmetele. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(2) Isikul on õigus saada volitatud töötlejalt teavet:
1) enda kohta rahvastikuregistrisse kantud andmete või nende puudumise kohta;
2) andmete töötlemise eesmärgi ja õiguslike aluste kohta;
3) andmetele juurdepääsu õigust omavate riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning muude füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juurdepääsuõigust võib piirata, kui see võib:
1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist;
2) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
3) ohustada riigi julgeolekut;
4) ohustada avaliku korra kaitset. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(4) Vanemal ei ole õigust pääseda juurde oma alaealise lapse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmetele, kui kohus on vanema õigust andmetele juurde pääseda piiranud või vanema hooldusõiguse peatanud või täielikult ära võtnud. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(1) Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigustatud huvi korral õigus pääseda juurde järgmistele rahvastikuregistri andmetele:
1) käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 ja § 22 lõike 1 punktis 1 sätestatud andmed;
2) isiku surma tõttu rahvastikuregistri subjekti staatuse kaotanud isiku andmed.
(2) Õigustatud huviga on tegemist eelkõige juhtudel, kui andmete väljastamist taotletakse:
1) taotleja või muu isiku elu, tervise ning õiguste ja vabaduste kaitseks;
2) taotlejaga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks;
3) teaduslikul eesmärgil, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 sätestatud tingimustest. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(1) Rahvastikuregistrist on lubatud väljastada andmeid, mis ei võimalda isikut otseselt või kaudselt tuvastada:
1) etteantud tunnuste alusel koostatud valimisse kantud isikute elukoha aadresside nimekirjana muid rahvastikuregistrisse kantud andmeid väljastamata;
2) statistiliste koonditena;
3) avalikult kättesaadava andmestikuna. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tunnustena võib aluseks võtta isiku soo, vanuse, elukoha andmed, emakeele, haridustaseme, perekonnaseisu. Käesolevas lõikes nimetamata tunnuste alusel elukoha andmetele juurdepääsu võimaldamise otsustab vastutav töötleja igal üksikjuhul eraldi, lähtudes isikuandmete töötlemise üldistest põhimõtetest ja eesmärkidest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kujul andmete väljastamisel peab esinema andmetele juurdepääsuks käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alus. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Juurdepääs rahvastikuregistri andmetele võimaldatakse vastavalt andmetele juurdepääsu tagaja ja saaja tehnilistele võimalustele järgmisel viisil:
1) infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu;
2) rahvastikuregistri menetlustarkvara kaudu;
3) turvalise veebikeskkonna kaudu;
4) andmete edastamisega turvalise andmesidevõrgu kaudu;
5) krüpteeritult digitaalsel teabekandjal, elektronkirja teel, posti teel või isikliku üleandmisega paberil või digitaalsel teabekandjal. [RT I, 10.02.2023, 2 - jõust. 20.02.2023]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 4 ja 5 sätestatud viise kasutatakse järgmiste andmete väljastamiseks:
1) mitteautomatiseeritult väljastatud üksikkirje;
2) etteantud tingimuste alusel koostatud valim;
3) juurdepääsu taotleja andmete võrdlemisel rahvastikuregistri andmetega koostatud erinevuste protokoll;
4) rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu taotleja andmekogus olevates andmetes kokkulepitud perioodi jooksul toimunud muudatused.
(3) Käesoleva seaduse tähenduses on püsijuurdepääsuga andmetöötlejaks käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis sätestatud rahvastikuregistri andmetöötleja, kellel on juurdepääs rahvastikuregistri andmetele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 2 või 3 nimetatud viisil.
(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada andmetele juurdepääsu andmise täpse korra.
(1) Juurdepääsu saamiseks esitab taotleja rahvastikuregistri osaks olevas rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis taotluse, milles märgib: [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
1) juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku nime ning andmete saamiseks volitatud isiku ees- ja perekonnanime;
2) füüsilisest isikust taotleja puhul ees- ja perekonnanime ning isikukoodi;
3) andmete kasutamise põhjendatud eesmärgi, viisi ja aja;
4) taotletavate andmete koosseisu;
5) käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 sätestatud juurdepääsuviisi ning vajaduse korral taotletavate andmete hulga;
6) kinnituse selle kohta, et saadud andmeid kasutatakse vaid taotletaval eesmärgil, ajavahemikul ja viisil.
(1) Juurdepääsu võimaldamine otsustatakse haldusaktiga, milles sätestatakse käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud juurdepääsu viisist ja väljastatavatest andmetest olenevalt järgmised tingimused: [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
1) saadud andmete kasutamise eesmärk, kaasa arvatud andmete teise andmekogusse kandmise ja kolmandatele isikutele edastamise õigus;
2) töödeldavate andmete koosseis;
3) andmete töötlemise tähtajad;
4) andmete töötlemise kord, meetodid ja viisid;
5) tehnilise toe andmise kord;
6) õigused ja kohustused andmete töötlemisel;
7) töödeldavate andmete kaitse üldised tehnilised ja organisatsioonilised abinõud ning nende rakendamise kord;
8) andmete väljastamise eest tasumine käesoleva peatüki 4. jaos sätestatu kohaselt;
9) juurdepääsu lõpetamise tingimused.
(2) Juurdepääsu rahvastikuregistri andmetele otsustab vastutav töötleja, kui käesolevas seaduses või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(2¹) Kohaliku omavalitsuse üksuse ametnikule antakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääs käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punkti 4 või 5 alusel isikukoodi andmiseks ning kohaliku omavalitsuse üksuse läbiviidava käesoleva seaduse 9.–14. peatükis nimetatud haldusmenetluse käigus rahvastikuregistri andmete muutmiseks. Juurdepääs antakse pärast seda, kui vastutav töötleja on kontrollinud, et ametnikul on menetluse läbiviimiseks ja rahvastikuregistri kasutamiseks vajalikud oskused ja teadmised. Mõjuval põhjusel võib juurdepääsu anda oskusi ja teadmisi kontrollimata. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusakt tehakse teatavaks rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis.
(4) Kui rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemis on juurdepääsu taotlemine õigustatud huvi korral füüsilisest isikust taotlejale ülemäära raske, võib taotluse esitada kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil volitatud töötlejale või püsijuurdepääsuga andmetöötlejale, kelle andmete väljastamise kohustus on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusaktis.
(1) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu võimaldamise otsustamisel käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud juhul, kui tegemist ei ole välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkuleppest tuleneva andmetele juurdepääsuga, peab hindama andmetele juurdepääsu taotleja õigustatud huvi. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(2) Kui käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktis 3 sätestatud andmesaajaks on füüsiline või juriidiline isik, kellele tagatakse juurdepääs ühes aastas kuni 100 isiku kohta käivatele andmetele, otsustab tema andmetele juurdepääsu volitatud töötleja või käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud juhul püsijuurdepääsuga andmetöötleja. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(3) Andmetele juurdepääs on lubatud ainult juhul, kui see ei riku eraelu puutumatust ega tekita ohtu riigi julgeolekule.
(4) Õigustatud huvi olemasolu korral lubatakse juurdepääs andmetele, millele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut.
(5) Andmete väljastamisest keeldutakse, välja arvatud välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkuleppe täitmisel, kui:
1) käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud taotlejal puudub õigustatud huvi; [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
2) andmetele juurdepääsu võimaldamisega võib tekitada kahju isikule, kelle andmetele juurdepääsu taotletakse, või
3) juurdepääsu soovitakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud andmetele reklaami eesmärgil; [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
4) juurdepääsu soovitakse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud andmetele uuringute eesmärgil ja õigustatud huvi aluseks ei ole teenuse osutamine avaliku ülesande täitjale. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(1) Andmetele juurdepääsu tagab vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud viisidele volitatud töötleja. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(2) Püsijuurdepääsuga andmetöötleja on kohustatud tagama juurdepääsu vaid neile rahvastikuregistri andmetele, millele juurdepääsu tagamise kohustus tuleneb seadusest või seaduse alusel kehtestatud õigusaktist või millele juurdepääsu tagamise õigus on sätestatud käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(3) Volitatud töötleja ja püsijuurdepääsuga andmetöötleja on kohustatud tagama juurdepääsu üksnes neile andmetele, mille saamise õigus taotlejal on. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(4) Enne rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu saamist kinnitab andmesaaja, et saadud andmeid kasutatakse vaid käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis kindlaksmääratud tingimuste kohaselt.
(1) Isiku juurdepääsu rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele tagab:
1) volitatud töötleja turvalise veebikeskkonna kaudu;
2) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus;
3) muu asutus või isik, kellel on andmetele juurdepääsu tagamise kohustus või õigus, lähtudes käesoleva seaduse § 52 lõikest 2. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
(1¹) Käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmetele tagab juurdepääsu isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
(1²) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 nimetatud andmetele tagab volitatud töötleja juurdepääsu ka muul moel kui ainult veebikeskkonna kaudu. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
(1³) Käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmete loetelu nendele juurdepääsu tagaja kaupa ja juurdepääsu tagamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(2) Juurdepääs käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetele tagatakse hiljemalt viiendal tööpäeval avalduse saamisest arvates käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 3 või 5 nimetatud viisil.
(3) [Kehtetu - RT I, 10.02.2023, 2 - jõust. 20.02.2023]
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191, millega edendatakse kodanike vaba liikumist, lihtsustades teatavate avalike dokumentide Euroopa Liidus esitamise nõudeid, ja muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 200, 26.07.2016, lk 1–136), alusel väljastatakse isikule mitmekeelne standardvorm ja sellele lisatav rahvastikuregistri väljavõte. [RT I, 01.02.2019, 1 - jõust. 16.02.2019]
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte väljastab isikule perekonnaseisutoimingute seaduse § 3 lõikes 3² sätestatud maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus või Eesti välisesindus. [RT I, 29.06.2024, 3 - jõust. 01.01.2025]
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu hüvitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu. [RT I, 01.02.2019, 1 - jõust. 16.02.2019]
(1) Kui käesoleva seaduse § 44 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul taotletakse ühes kuus samal eesmärgil andmete väljastamist kuni 20 isiku kohta, väljastab andmed käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 5 nimetatud viisil maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(2) Kui käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud andmeid väljastatakse isikliku üleandmisega, on andmete väljastaja kohustatud enne andmete väljastamist tuvastama taotleja isikusamasuse, juriidilise isiku puhul ka tema tegutsemise seaduslikkuse, sealhulgas õigusliku aluse, ja andmete saamiseks volitatud isikule antud volituse.
(3) Käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikliku üleandmisega digitaalsel teabekandjal andmete väljastamisel üle 100 isiku kohta peavad olema andmed alati krüpteeritud.
(4) Kui esineb käesoleva seaduse § 51 lõikes 5 sätestatud keeldumise alus, võib andmetele juurdepääsu tagaja küsida taotleja soovil enne keelduva otsuse tegemist isikult, kelle andmete väljastamist soovitakse, nõusolekut tema andmed väljastada, või edastada isikule taotleja andmed. Nõusoleku saamise korral väljastatakse taotlejale andmed. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(1) Püsijuurdepääsuga andmetöötleja töötajale annab andmete töötlemise õiguse rahvastikuregistri volitatud töötleja või püsijuurdepääsuga andmetöötleja käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis sätestatu kohaselt. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(1) Andmesaaja on kohustatud kasutama andmeid üksnes taotletaval eesmärgil ning järgima käesoleva seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 sätestatud ning talle andmete üleandmisel kehtestatud andmete kasutamise piirangutest tulenevaid tingimusi, samuti tagama, et andmed ei satu andmete töötlemise õigust mitteomavate isikute kätte. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
(2) Andmesaaja on kohustatud teatama volitatud töötlejale viivitamata avastatud ebaõigetest andmetest.
(3) Volitatud töötleja on käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul kohustatud andma andmesaajale esimesel võimalusel teavet andmete kontrollimise tulemuste või andmete parandamise kohta.
(4) Andmesaajatel on keelatud väljastada rahvastikuregistrist saadud andmeid kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui see on ette nähtud õigusaktiga või see on sätestatud käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud haldusaktis.
(5) Kui rahvastikuregistri andmeid kasutatakse teaduslikul eesmärgil, peab andmesaaja andmete kasutamise eesmärgi täitmise järel andma andmetele rahvastikuregistri subjekti ühest tuvastamist mittevõimaldava kuju ning rahvastikuregistri subjekti ühest tuvastamist võimaldavad andmed arhiveerima või hävitama.
(1) Isikul on õigus kehtestada oma isikuandmetele ja nendega seotud andmetele juurdepääsu piirang uuringute või reklaami eesmärgil andmete töötlemiseks, esitades avalduse volitatud töötlejale otse või püsijuurdepääsuga andmetöötleja kaudu. Avalduses võib isik määrata andmetele juurdepääsu piiramise tähtaja ja selle, millistele käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 6 ja 9 nimetatud andmetele juurdepääsu piiramist ta soovib.
(2) Uurimisasutus või prokuratuur võib kehtestada rahvastikuregistrisse kantud isikuandmetele ja isikule väljaantud dokumentide andmetele juurdepääsu piirangu kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks kuni kolmeks kuuks. Tähtaega võib pikendada kolme kuu võrra.
(3) Andmeid, millele isik või pädev uurimisasutus või prokuratuur on kehtestanud juurdepääsu piirangu, on õigus väljastada käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 või § 51 lõikes 1 sätestatud juhul või avalike ülesannete täitmiseks. Õigustatud huvi olemasolu korral lubatakse juurdepääs andmetele, millele ei ole kehtestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel juurdepääsupiirangut.
(4) Volitatud töötleja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel kandma juurdepääsupiirangu andmed rahvastikuregistrisse ning piirama rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.
(5) Rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamisel on volitatud töötleja ja püsijuurdepääsuga andmetöötleja kohustatud teavitama andmesaajat väljastatavate andmete kohta kehtivatest juurdepääsupiirangutest.
(1) Käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 4 nimetatud viibimiskoha andmetele on juurdepääs pärast viibimiskoha andmete kehtivuse lõppemist piiratud. [RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. vangla kohta 01.01.2020]
(2) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 sätestatud andmetele tagatakse juurdepääs käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 sätestatud juhtudel taotluse esitamisele eelnenud kalendriaasta algusest arvates.
(3) Käesoleva seaduse § 25 punktis 3 sätestatud andmetele juurdepääsu õigust ei ole õigustatud huvi korral. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Volitatud töötleja on kohustatud piirama juurdepääsu käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 sätestatud juhtudel rahvastikuregistrisse kantud ebaõigetele mitteaktuaalsetele andmetele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel piiratud andmetele on õigus juurde pääseda:
1) volitatud töötlejal ja andmeandjal enda antud andmete kontrollimise, parandamise või täiendamise eesmärgil;
2) rahvastikuregistri andmetöötlejal, kellel on juurdepääs käesoleva seaduse § 48 lõike 1 punktis 2 sätestatud viisil;
3) andmesaajal avaliku ülesande täitmiseks, kusjuures andmete väljastamisel on volitatud töötleja kohustatud andmesaajat andmete ebaõigsusest teavitama.
(1) Kui vastutav töötleja või Andmekaitse Inspektsioon otsustab järelevalve käigus või infosüsteemide turvameetmete süsteemi rakendamise nõuete rikkumise tõttu riigi infosüsteemide arendamist koordineeriva asutuse ettepanekul piirata volitatud või püsijuurdepääsuga andmetöötleja töötaja juurdepääsu rahvastikuregistri andmetele, teavitatakse sellest volitatud töötlejat või püsijuurdepääsuga andmetöötlejat, kes peatab või lõpetab viivitamata isiku rahvastikuregistri andmete töötlemise õiguse.
(1) Isikul on õigus tutvuda käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud andmetega enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate kohta käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 1 ning lõigetes 1¹ ja 1² sätestatud juhul tasuta, välja arvatud käesoleva seaduse § 61 lõikes 1¹ nimetatud juhul. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
(1¹) Kui isikule väljastatakse käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud isiku enda, tema alaealiste laste või eestkostetavate kohta digitaaltempliga või digitaalallkirjaga kinnitatud andmed käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 1 nimetatud viisil, tasutakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
(1²) Käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul tasutakse rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
(1³) Käesoleva seaduse § 53 lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu tagamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu hüvitatakse maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
(2) Kui isiku taotlused oma andmetega tutvuda on põhjendamatud või ülemäärased, eelkõige taotluste korduvuse tõttu, võib andmete väljastaja käesoleva seaduse § 63 lõike 1 kohaselt nõuda andmete väljastamise eest mõistlikku tasu halduskulude katmiseks. [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1191 alusel mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [RT I, 01.02.2019, 1 - jõust. 16.02.2019]
(1) Avalike ülesannete täitmiseks väljastatakse rahvastikuregistri andmed andmesaajale tasuta.
(2) Kulud, mis on seotud volitatud töötleja poolt andmete väljastamisega andmesaaja avalike ülesannete täitmiseks, kasutades olemasolevaid tehnilisi lahendusi, kaetakse riigieelarves rahvastikuregistri pidamiseks ettenähtud vahenditest. Kui andmete väljastamise tõttu on volitatud töötlejal vaja teha täiendavaid arendustöid, tasub tööde eest andmesaaja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tasu arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 nimetatud valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses sätestatud tasudest.
(1) Õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamine on tasuline. Õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise eest volitatud töötlejale makstavad tasud kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(2) Õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise eest võetavad tasud peavad põhinema teenuse tõhusal osutamisel, olema arvestatud põhjendatud kulude alusel ning olema mõistlikus vahekorras teenuse väärtusega.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksuse poolt füüsilisele ja juriidilisele isikule õigustatud huvi korral rahvastikuregistri andmete väljastamise kui riikliku ülesande täitmise kulud hüvitatakse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu. [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
(1) Rahvastikuregistri andmete väljastamise eest püsijuurdepääsuga andmetöötleja poolt käesoleva seaduse § 54 lõikes 1 nimetatud juhul tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(1) Isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab.
(2) Kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (edaspidi elukoha aadress). Teised elukohad kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena.
(3) Rahvastikuregistrisse kantud aadressid ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alusel.
(1) Kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist.
(2) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil on õiguslik tähendus rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäevast arvates. Elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäev on:
1) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktides 1 ja 6 sätestatud juhtudel elukohateate kohaliku omavalitsuse üksusesse või konsulaarseaduses sätestatud korras isiku teate Eesti välisesindusse saabumise kuupäev; [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
2) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel kande tegemise kuupäev;
3) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul otsuse jõustumise kuupäev;
4) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 7 sätestatud juhul välisriigi asutuse esitatud kuupäev;
5) käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul lapsendatud lapse ema elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäev või lapse sünniaeg, kui ema elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäev on lapse sünnikuupäevast varasem.
(3) Aadressi muutumisel käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punktis 5 sätestatud juhul elukoha aadressi kehtivuse alguse kuupäev ei muutu.
(4) Avaliku ülesande täitmisel saadetakse dokument elukoha aadressil, välja arvatud viibimiskoha aadressi olemasolu korral, sellisel juhul saadetakse dokument viibimiskoha aadressil.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks.
(1) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi kehtivus lõpeb:
1) uue elukoha aadressi esitamisel selle kehtivuse alguse kuupäevale eelnenud kuupäevast;
2) rahvastikuregistri subjekti staatuse lõppemisel, kui viimane kehtiv elukoha aadress on Eestis, või
3) muul käesolevas seaduses sätestatud alusel.
(1) Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.
(1) Alaliselt teise elukohta elama asumise korral esitab isik rahvastikuregistrisse kandmiseks uue elukoha aadressi 14 päeva jooksul alaliselt teise elukoha elama asumisest arvates.
(2) [Kehtetu - RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(3) Isik võib kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates esitada elukohateates lapse elukoha andmete kehtivuse algusena lapse sünnikuupäeva, kui lapse sünd on registreeritud välisriigis ja lapse elukoha andmed rahvastikuregistris puuduvad või on varem kantud rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel.
(4) Välisriiki, välja arvatud käesoleva seaduse § 71 lõikes 4 nimetatud välisriiki, elama asumisel teatab isik ühe kuu jooksul viimase Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele või Eesti välisesindusele käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 6 sätestatud andmed oma välisriigi elukoha kohta. [RT I, 04.03.2023, 1 - jõust. 14.03.2023 - samal ajal Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seadusega [RT II, 04.03.2023, 1]]
(5) [Kehtetu - RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(6) Välismaalane esitab Eesti elukoha andmed ühe kuu jooksul elamisloa või elamisõiguse alusel Eestisse saabumisest arvates.
(7) Euroopa Liidu kodanik esitab elukoha andmed hiljemalt kolm kuud pärast Eestisse sisenemise päeva. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(8) Euroopa Liidu kodanik võib Eestisse elama asudes elukoha andmete esitamisel etteulatuvalt teatada Eestist lahkumise kuupäeva ja täpse elukoha aadressi välisriigis, selle puudumisel vähemalt välisriigi nimetuse. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi võib muuta:
1) elukohateate alusel;
2) kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel;
3) ruumi omaniku nõudmisel;
4) kohtulahendi või üürivaidluskomisjoni otsuse alusel, millega isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana;
5) aadressi muutumisel aadressiandmete süsteemis;
6) konsulaarseaduses sätestatud korras isiku teate alusel välisriigis alaliselt või peamiselt elamisel;
7) välisriigi asutuselt saadud andmete alusel;
8) kohtulahendi alusel, millega otsustatakse lapsendamine.
(2) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi ei muudeta käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 6, 7 või 8 alusel juhul, kui rahvastikuregistrisse on kantud isiku viibimiskoha aadress, sest ta on asunud või paigutatud: [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
1) statsionaarsele haiglaravile;
2) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse; [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
3) hooldamisele hooldusperesse; [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
4) [välja jäetud - RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
5) kinnipidamisasutusse.
6) [kehtetu - RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(3) Elukoha andmete muutmise otsus tehakse kandena rahvastikuregistris. Kirjalikult vormistatakse vaid elukoha andmete muutmisest keeldumise otsus, kui menetlus on alustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alustel.
(4) Käesolevas paragrahvis sätestatud elukoha aadressi muutmise alustega seotud asjaolude kindlakstegemiseks on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus teha järelepärimisi teistesse andmekogudesse.
(5) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise korra, vormid ja nende täitmise juhendi.
(1) Lapse sünni registreerimisel Eestis kantakse vastsündinu elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema ema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress lapse sünni ajal. Kui ema on ajavahemikul lapse sünnist kuni sünni registreerimiseni muutnud oma elukoha andmeid rahvastikuregistris, kantakse lapse ema elukoha andmete muudatus ka lapse elukoha andmetesse.
(2) Kui välisriigi sünnidokumendi kandmisel rahvastikuregistrisse ei ole lapsel rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, kantakse lapse elukoha aadressiks tema sünniriigi nimetus.
(3) Kui isiku andmed kantakse esimest korda rahvastikuregistrisse talle Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi väljaandmisel, kantakse rahvastikuregistrisse selle dokumendi taotluses esitatud elukoha aadress. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(4) Kui välissuhtlemisseaduse alusel on välisriigiga sõlmitud rahvastikuregistri andmete vahetamise kokkulepe, mis lubab kanda välisriigi elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse vaid selle kokkuleppe alusel välisriigi edastatud andmed käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel, kuid välisriik ei edasta kokkuleppes sätestatud aja jooksul neid andmeid, kantakse isiku elukoha aadressiks rahvastikuregistrisse välisriigi elukoha aadress ka muul kui käesoleva seaduse § 70 lõike 1 punkti 7 alusel, kui isik esitab oma elukoha aadressi koos pädeva asutuse dokumendiga, mis tõendab tema elukoha aadressi olemasolu välisriigi rahvastikuregistris. [RT I, 04.03.2023, 1 - jõust. 14.03.2023 - samal ajal Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vahelise rahvastiku registreerimise kokkuleppe ratifitseerimise seadusega [RT II, 04.03.2023, 1]]
(1) Kui omanikule kuuluva ruumi aadressile kantakse rahvastikuregistris isiku elukoha andmed või omanikule kuuluva ruumi aadressile kantud isiku elukoha andmed kantakse teisele aadressile, teavitatakse ruumi omanikku ruumi aadressil toimunud elukoha andmete muudatustest automaatselt turvalise veebikeskkonna kaudu.
(2) Ruumi omaniku taotlusel väljastab talle selle isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, kelle elukoha aadress rahvastikuregistris on omanikule kuuluva ruumi aadress:
1) volitatud töötleja turvalises veebikeskkonnas;
2) ruumi asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus;
3) maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksus. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul ei ole tegemist ruumi asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega, tasutakse andmete väljastamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul ei ole tegemist ruumi asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega, hüvitatakse andmete väljastamise kui maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse täidetava riikliku ülesande kulu maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksusele riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaastale eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ja vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe toimingu keskmise arvutatud kulu. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
(1) Kui rahvastikuregistrisse kantava elukoha aadressi ei ole kantud aadressiandmete süsteemi infosüsteemi, loob volitatud töötleja kuni aadressi aadressiandmete süsteemi infosüsteemi kandmiseni kohaliku omavalitsuse üksuse taotlusel rahvastikuregistrisse ajutised aadressiandmed.
(1) Isik esitab esitatava elukoha aadressi järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele elukohateate elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse.
(2) Elukohateade esitatakse isiklikult või posti teel kirjalikult või elektrooniliselt digitaalallkirjaga kinnitatult. Kui elukohateade esitatakse posti teel, lisatakse elukohateatele elukoha andmete esitamisel allkirja andnud isiku isikut tõendava dokumendi isikuandmetega lehekülje koopia.
(2¹) Euroopa Liidu kodanik ei pea kinnitama elektroonilist elukohateadet digitaalallkirjaga juhul, kui on täidetud järgmised tingimused:
1) ta on Eestist lahkunud;
2) ta esitab oma välisriigi elukoha andmed käesoleva seaduse § 80 lõike 1 alusel;
3) kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud tema isikusamasuses. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(2²) Käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 5 sätestatud juhul esitatakse elukohateade isiklikult kohapeal. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(3) Isikud, kes soovivad rahvastikuregistrisse kanda ühel ajal sama elukoha aadressi, võivad esitada ühise elukohateate.
(1) Elukohateates märgitakse elukohateate esitaja ja isikute kohta, kelle elukoha andmed elukohateates esitatakse, järgmised andmed:
1) isikunimi;
2) isikukood;
3) kontaktandmed, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõiget 3; [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
4) olemasolu korral välisriigi isikukood;
5) välisriigist saabumisel eelmise elukoha riik ja Eestist välismaale lahkumise aeg;
6) käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktides 16 ja 17 sätestatud andmed, arvestades käesoleva seaduse § 21 lõikeid 2 ja 5. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1¹) Kui elukoha andmed kantakse rahvastikuregistrisse käesoleva seaduse § 40 lõike 3 punktis 5 sätestatud juhul, märgitakse elukohateates selle esitaja ja isiku kohta, kelle elukoha andmed elukohateates esitatakse:
1) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–6 nimetatud andmed;
2) käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 2, 3, 5 ja 10 nimetatud andmed, välja arvatud juhul, kui need on kohaliku omavalitsuse üksusele isikut tõendavalt dokumendilt kättesaadavad. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(2) Elukohateates märgitakse uue elukoha kohta:
1) elukoha aadress;
2) ruumi kasutamise alus;
3) ruumi omaniku kirjalik nõusolek, kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik või elukohateatele ei ole lisatud ruumi kasutamise õigust tõendavat dokumenti.
4) [kehtetu - RT I, 04.08.2022, 4 - jõust. 14.08.2022]
(3) Lisaks märgitakse elukohateates:
1) olemasolu korral lisa-aadressid;
2) alaealise lapse elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel vajaduse korral teise hooldusõigusliku vanema nõusolek.
(4) Elukohateatele lisatakse:
1) ruumi kasutamise õigust tõendav dokument, kui elukohateate esitaja ei ole ruumi omanik või elukohateatele ei ole lisatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud nõusolekut;
2) laevapere liikmeks olemist tõendava dokumendi koopia käesoleva seaduse § 77 punktis 3 sätestatud juhul;
3) muud olulisi asjaolusid tõendavad dokumendid.
[Втратив чинність - RT I, 21.11.2025, 2 - набр. чинності 02.12.2025]
[Kehtetu - RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Ruum, mida isik kasutab elukohana ja mille aadressi isik elukohateates elukohana märgib, peab olema elamu või korter, mis on kasutatav alaliseks elamiseks (edaspidi eluruum), välja arvatud juhul, kui isik:
1) taotleb ehitatava hoone või muu ruumi aadressi elukoha aadressina rahvastikuregistrisse kandmist;
2) tõendab sellise ruumi kasutamist elukohana, mis ei ole eluruum;
3) taotleb Eesti laevaregistrisse kantud laeva laevapere liikmena laeva ja selle kodusadama asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse kandmist oma elukoha aadressiks.
(1) Kui isik ei ole elukohateates märgitud eluruumi omanik, lisab ta elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopia või eluruumi omaniku kirjaliku nõusoleku elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
(2) Kui ruumi omanik ei anna nõusolekut kanda elukohateates märgitud isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse temale kuuluva eluruumi aadress, on isikul õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kes viib läbi käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud menetluse.
(1) Alaealise lapse elukoha aadressina märgitakse elukohateates tema hooldusõigusliku vanema või eestkostja elukoha aadress.
(2) Hooldusõiguslik vanem või eestkostja võib taotleda muu kui enda elu- või asukohaks oleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostetava elukoha aadressina.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul võib kohaliku omavalitsuse üksus küsida alaealise lapse või eestkostetava elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmise kohta arvamust lastekaitsetöötajalt lastekaitseseaduse § 18 lõike 1 tähenduses.
(4) Kui piiratud teovõimega täisealisel isikul või alaealisel isikul, kes vajab eestkostet, ei ole rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi, lähtutakse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisel perekonnaseaduse § 176 lõikes 4 sätestatust.
(5) Alaealise lapse elukoha rahvastikuregistrisse kandmisel järgitakse perekonnaseaduses ja lastekaitseseaduses sätestatut.
(6) Kui hooldusõiguslikul vanemal ei ole alaealise lapse elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut, on tal õigus pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse poole, kes viib läbi käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud menetluse. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Välisriigi elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse esitab rahvastikuregistri subjekt elukohateate rahvastikuregistrisse kantud Eesti elukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele ja käesoleva seaduse §-s 95 nimetamata isik rahvastikuregistris Eesti elukoha puudumise korral volitatud töötlejale. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(2) Elukohateatega välisriigi aadressi esitades ei pea lisama eluruumi kasutamise õigust tõendavat dokumenti ega eluruumi omaniku nõusolekut elukohateates nimetatud elukoha andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.
(3) Elukohateates märgitakse täpne elukoha aadress välisriigis, selle puudumisel vähemalt riigi nimi.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus kontrollib elukohateate saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul elukohateates esitatud andmete ja elukohateate vastavust kehtestatud nõuetele ning kannab elukoha aadressi rahvastikuregistrisse või keeldub selle tegemisest käesoleva seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud alustel.
(2) Kui turvalises veebikeskkonnas esitatud elukohateate andmete vastavust kehtestatud nõuetele on kontrollitud automaatselt andmekogude vahendusel, teeb kohaliku omavalitsuse üksus kande rahvastikuregistrisse ametniku vahetu sekkumiseta. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kande tegemise täpse korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
[Втратив чинність - RT I, 21.11.2025, 2 - набр. чинності 02.12.2025]
[Kehtetu - RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Kui hääleõiguslik isik, kelle elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse, esitab elukohateate ajavahemikus Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu või Euroopa Parlamendi valimise või rahvahääletuse eelhääletamise esimesest päevast kuni valimis- või rahvahääletuspäevani, kannab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistrisse viivitamata.
(2) Kui elukohateate esitajal ei ole võimalik lisada elukohateatele eluruumi kasutamise õigust tõendava dokumendi koopiat või eluruumi omaniku nõusolekut elukohateates nimetatud elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks, kantakse elukoha aadress rahvastikuregistrisse vähemalt linna ja linnaosa või valla täpsusega.
(3) Kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetes ei ole 30 päeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel elukoha andmete muutmist toimunud muudatust, lõpeb tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus keeldub elukohateates märgitud elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmisest, kui:
1) isik ei ole elukohateates nimetatud eluruumi omanik ja tal puudub eluruumi kasutamiseks ruumi omaniku nõusolek või ruumi kasutamise õigust tõendav dokument;
2) tegemist ei ole eluruumiga, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud juhtudel;
3) elukohateates esitatud andmed on puudulikud;
4) isik on esitanud elukohateates valeandmeid;
5) isik taotleb enda elu- või asukohaks mitteoleva ruumi aadressi kandmist rahvastikuregistrisse oma alaealise lapse või eestkostetava elukoha aadressina ja taotluse rahuldamine ei vasta taotleja alaealise lapse või eestkostetava huvidele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatut ei kohaldata ruumi omaniku perekonnaliikmetele, sealhulgas abikaasale, registreeritud elukaaslasele, alaealisele lapsele ja töövõimetule vanemale. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
(1) Sotsiaalhoolekande-, meditsiini-, pääste-, politsei- või muu asutus teatab kohaliku omavalitsuse üksusele oma ülesannete täitmise käigus kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil avastatud püsivalt viibivast isikust, kelle elukoha aadress ei ole rahvastikuregistrisse kantud või kes oma kinnitusel ei kasuta enam seda elukohta, mille aadress on rahvastikuregistrisse kantud. Teates märgitakse isiku elukoha aadress või selle puudumine.
(1) Kui kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil püsivalt viibiva rahvastikuregistri subjektiks oleva isiku elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse või isiku kinnitusel ei kasuta ta enam rahvastikuregistrisse kantud aadressijärgset elukohta, peab kohaliku omavalitsuse üksus algatama elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmise või muutmise käesoleva seaduse §-s 85 nimetatud asutuse või isiku antud andmete alusel käesolevas peatükis sätestatud korras.
(1) Kui isiku elukoht on teada, küsib kohaliku omavalitsuse üksus enne elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmist isikult ja elukohaks oleva ruumi omanikult kirjalikku nõusolekut kanda nimetatud aadress isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse.
(2) Kui nii isik kui ka ruumi omanik ei teata kohaliku omavalitsuse üksusele järelepärimise väljasaatmisest arvates 30 päeva jooksul oma nõusolekust isiku elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmisega elukohaks oleva ruumi täpsusega, kantakse isiku elukoha aadress rahvastikuregistrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega. Lisa-aadressiks märgitakse isiku teadaolev aadress.
(3) Kui isiku elukoht ei ole teada, kantakse tema elukoha aadress rahvastikuregistrisse linna ja linnaosa või valla täpsusega.
(3¹) Kui isik ei kasuta enam rahvastikuregistrisse kantud aadressijärgset elukohta ja tema rahvastikuregistrijärgne viibimiskoht on käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskoht, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(4) Kui ruumi omanik ei anna nõusolekut kanda rahvastikuregistrisse elukohateates märgitud isiku elukoha aadressina temale kuuluva eluruumi aadressi, kuid kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt kasutab elukohateate esitanud isik omanikule kuuluvat ruumi oma käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud elukohana, kannab kohaliku omavalitsuse üksus elukohateates märgitud eluruumi aadressi isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse.
(5) Kui hooldusõiguslikul vanemal ei ole alaealise lapse elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks teise hooldusõigusliku vanema nõusolekut, kuid kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt kasutab laps elukohateates märgitud ruumi oma käesoleva seaduse § 65 lõikes 1 sätestatud elukohana, kannab kohaliku omavalitsuse üksus selle aadressi tema elukoha aadressina rahvastikuregistrisse, kui:
1) lapse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks ei saada lapse teise hooldusõigusliku vanemaga mõistliku aja jooksul ühendust või
2) teine hooldusõiguslik vanem ei anna lapse elukoha andmete rahvastikuregistrisse kandmiseks nõusolekut ja tal ei ole sellest keeldumiseks mõistlikku põhjendust. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
[RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib algatada isiku linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamise, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
1) [kehtetu - RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
2) isik ei viibi kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt nende territooriumil ega mujal Eestis;
3) isiku viibimiskohana ei ole rahvastikuregistrisse kantud käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskoha andmeid. [RT I, 04.08.2022, 4 - jõust. 14.08.2022]
(2) Kui isikut ei ole teavitatud muul moel, teavitab kohaliku omavalitsuse üksus teda tema linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamisest avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel lõpetatakse isiku linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadressi kehtivus pärast tema teavitamist või 30 päeva pärast Ametlikes Teadaannetes teate avaldamist, välja arvatud juhul, kui selgub, et isik viibib Eestis. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib algatada isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamise, kui isik ei kasuta kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt seda hoonet või ruumi oma alalise või peamise elukohana.
(2) Kui isikut ei ole teavitatud muul moel, teavitab kohaliku omavalitsuse üksus teda tema hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamisest avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg.
(3) Kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel lõpetatakse isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus pärast tema teavitamist või 30 päeva pärast Ametlikes Teadaannetes teadaande avaldamist, välja arvatud juhul, kui isik tõendab, et ta kasutab seda hoonet või ruumi oma alalise või peamise elukohana.
(4) Kui isiku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus lõpetatakse, sest tema rahvastikuregistrijärgne viibimiskoht on käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskoht, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega.
(5) Kui Euroopa Liidu kodaniku hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivus lõpetatakse, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas riigi täpsusega. Riigi täpsusega elukoha aadressi kehtivus lõpetatakse, kui seda ei ole kuue kuu jooksul pärast hoone või ruumi täpsusega elukoha aadressi kehtivuse lõpetamist muudetud. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Ruumi omanikul on õigus taotleda kohaliku omavalitsuse üksuselt isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi andmete muutmist, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
1) isiku elukohaks on märgitud omanikule kuuluv ruum;
2) isikul ei ole õigust kasutada omaniku ruumi oma elukohana;
3) isik ei kasuta omaniku ruumi elukohana.
(2) Elukoha andmete muutmise taotlemisel kinnitab ruumi omanik allkirjaga käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolusid.
(3) Kui kohaliku omavalitsuse üksusele teadaolevalt ei kasuta isik omanikule kuuluvat ruumi oma elukohana, siis on kohaliku omavalitsuse üksusel õigus teha järelepärimine selle ruumi omanikule, mille aadress on kantud isiku elukoha andmetena rahvastikuregistrisse. Kui ruumi omanik teatab, et isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi elukohana ja tal ei ole õigust kasutada omanikule kuuluvat ruumi oma elukohana, käsitatakse omaniku teadet käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusena.
(4) Ruumi omanik on kohustatud teatama kohaliku omavalitsuse üksusele järelepärimise saamisest arvates kümne päeva jooksul nende talle teadaolevate isikute ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või sünniaja, kes kasutavad nimetatud ruumi oma elukohana.
(1) Kui isiku teavitamise kohustus ei ole täidetud muul moel, teeb kohaliku omavalitsuse üksus ruumi omaniku taotluse selle saamisest arvates kümne tööpäeva jooksul isikule võimaluse korral e-posti teel või posti teel teatavaks rahvastikuregistris märgitud elukoha aadressil ja avalikult ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ametlikes Teadaannetes avaldatakse teadaande avaldamise põhjus, isiku ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg.
(1) Kohaliku omavalitsuse üksus ei rahulda ruumi omaniku taotlust muuta isiku elukoha andmed, kui:
1) isik tõestab taotluse kättetoimetamisest või Ametlikes Teadaannetes avaldamisest arvates 30 päeva jooksul dokumentaalselt oma õigust kasutada ruumi oma elukohana;
2) isiku ja omaniku vahel on pooleli kohtuvaidlus või vaidlus üürikomisjonis ruumi kasutusõiguse üle.
(1) Omaniku nõudmisel isiku elukoha andmete muutmisel lõpetatakse isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmete kehtivus. Kui isiku rahvastikuregistrijärgne viibimiskoht on käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskoht, säilitab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha aadressi rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas linna ja linnaosa või valla täpsusega. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(2) Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud Euroopa Liidu kodaniku elukoha andmete muutmisel käesolevas paragrahvis sätestatud alustel säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas tema elukoha aadress riigi täpsusega. Kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid ei ole kuue kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi alusel elukoha andmete muutmist muudetud, lõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Omaniku ja isiku vaidlus ruumi kasutusõiguse üle lahendatakse tsiviilkohtupidamise korras või üürivaidluse lahendamise seaduses sätestatud korras.
(1) Üürivaidlust lahendava komisjoni jõustunud otsus või jõustunud kohtulahend ruumi kasutusõiguse olemasolu või puudumise kohta on kohaliku omavalitsuse üksusele aluseks, et muuta rahvastikuregistris elukoha aadress.
(2) Kui isik kaotab õiguse kasutada ruumi elukohana üürivaidluskomisjoni või kohtulahendi alusel, säilitatakse rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas isiku elukoha aadress linna ja linnaosa või valla täpsusega. Kui isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmeid ei ole 30 päeva jooksul pärast käesoleva lõike alusel elukoha andmete muutmist muudetud, lõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris.
(1) Aadressiandmete muutumise korral aadressiandmete süsteemi infosüsteemis muudetakse isiku elukoha aadressi andmed rahvastikuregistris.
(2) Kui isiku elukoha aadressina on rahvastikuregistrisse kantud aadress, kus puudub aadressiandmete süsteemi infosüsteemi andmetel käesoleva seaduse § 77 kohane ruum, või kui aadressiandmete süsteemi infosüsteemis toimunud aadressiandmete muudatuste alusel ei ole võimalik tuvastada isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha uut aadressi, lõpetab kohaliku omavalitsuse üksus tema elukoha andmete kehtivuse rahvastikuregistris. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(3) Isiku teavitamise elukoha muutunud aadressist korraldab isiku elukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus.
(1) Püsivalt välisriigis elav Eesti kodanik ja konsulaarseaduses sätestatud välismaalane esitavad välisriigi elukoha aadressi kandmiseks rahvastikuregistrisse konsulaarseaduses sätestatud korras taotluse Eesti välisesindusele, kes kannab esitatud elukoha andmed rahvastikuregistrisse. [RT I, 18.12.2019, 3 - jõust. 28.12.2019]
(1) Isiku viibimiskoha aadress kantakse rahvastikuregistrisse, kui isik on kauemaks kui kolmeks kuuks asunud, lähetatud või paigutatud:
1) ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse, välja arvatud juhul, kui isik on lähisuhtevägivalla ohver; [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
2) hooldamisele hooldusperesse; [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
3) [välja jäetud - RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
4) kinnipeetavana vanglasse; [RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. vangla kohta 01.01.2020]
5) kaitseväeteenistusse;
6) üliõpilaskodusse või ühiselamusse;
7) Eesti riigi või tööandja poolt välislähetusse;
8) välismaale õppimise eesmärgil.
(2) Kui rahvastikuregistris puuduvad isiku elukoha andmed, loetakse viibimiskoha andmed seaduses sätestatud juhtudel elukoha andmeteks.
(3) Isiku viibimiskoha aadressina rahvastikuregistrisse kantud aadressi ei saa samal ajal kanda rahvastikuregistrisse isiku elukoha andmete ega lisa-aadressina. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(1) Isiku viibimiskoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks või selle kehtivuse lõpetamiseks on isiku käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 nimetatud kohta paigutanud või lähetanud asutus või muu asutus kohustatud esitama viivitamata rahvastikuregistrile digitaalse teate.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kantakse viibimiskoha aadressina rahvastikuregistrisse sama aadress, mis on varem kantud registrisse isiku lisa-aadressina, lõpetatakse aadressi kehtivus lisa-aadressina. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates märgitakse isikunimi, isikukood, viibimiskoha aadress, viibimise alguskuupäev ja tähtajalise asumise korral viibimise lõppkuupäev.
(4) Isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ja andmete esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 17.11.2017, 1 - jõust. § 97 vangla kohta 01.01.2020]
(1) Rahvastikuregistri subjektiks olev isik on kohustatud tagama oma kontaktandmete olemasolu ja õigsuse rahvastikuregistris käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.
(1) Isiku kontaktandmed ja lisa-aadressi võib rahvastikuregistrisse kanda:
1) käesoleva seaduse §-s 74 sätestatud elukohateatega;
2) kohaliku omavalitsuse üksusele esitatud kirjaliku avalduse alusel;
3) turvalise veebikeskkonna kaudu;
4) välisriigi asutuselt saadud andmete alusel;
5) käesoleva seaduse §-s 100 sätestatud korras.
(2) Isik saab rahvastikuregistrisse kantud kontaktandmete ja lisa-aadressi kehtivuse lõpetada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud viisil.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud andmed kantakse rahvastikuregistrisse lisa-aadressina, kui teates edastatud aadress on andmed edastanud riigis ajutiseks või teiseks elukohaks.
(1) Lisa-aadressi esitamisel käesoleva seaduse § 99 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud viisil peab ruum, mille aadressi isik lisa-aadressina esitab, vastama käesoleva seaduse §-s 77 sätestatud nõuetele.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus keeldub lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest peale käesoleva seaduse §-s 101 sätestatu ka käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktides 2–4 sätestatud alustel.
(3) Ruumi omanikku teavitatakse temale kuuluva ruumi aadressi kandmisest rahvastikuregistrisse lisa-aadressina, lähtudes käesoleva seaduse §-st 72.
(4) Aadressiandmete muutumise korral kohaldatakse lisa-aadressi muutmisele käesoleva seaduse § 94 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(1) Kui isik pöördub menetluses avalikku ülesannet täitva asutuse või isiku poole ja esitab lisa-aadressi või kontaktandmed, mis erinevad rahvastikuregistri andmetest või mida rahvastikuregistris ei ole, kannab avalikku ülesannet täitev asutus või isik need rahvastikuregistrisse. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1¹) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata alla 15-aastase isiku kontaktandmetele. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutuste ja isikute loetelu ning lisa-aadresside ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
(1) Isiku kontaktandmete ja lisa-aadressi rahvastikuregistrisse kandmisest keeldutakse, kui kontaktandmete või lisa-aadressina esitatud aadress on varem kantud rahvastikuregistrisse isiku elukoha või viibimiskoha aadressi, kontaktandmete või lisa-aadressina.
(1) Kui isik ei kasuta omanikule kuuluvat ruumi oma teise alalise või peamise elukohana, on ruumi omanikul õigus esitada taotlus rahvastikuregistrisse kantud lisa-aadressi kehtivuse lõpetamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis volitatud töötlejale otse või püsijuurdepääsuga andmetöötleja kaudu. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(1) Riiklikku ja haldusjärelevalvet käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud rahvastikuregistri pidamise korra ja lepingu nõuete täitmise üle teostab vastutav töötleja.
(2) Haldusjärelevalve järelevalvatava tegevuse üle hõlmab tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse kontrollimist.
(1) Vastutav töötleja võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
(1) Isik või asutus, kes leiab, et rahvastikuregistri pidamisel või andmete töötlemisel on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada rahvastikuregistri vastutavale töötlejale vaide haldusorgani kaudu, kelle tegevuse peale vaie esitatakse.
(2) Kui haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan leiab, et vaie on põhjendatud, rahuldab ta vaide ise.
(3) Vastutav töötleja lahendab vaide 30 päeva jooksul vaide esitamisest arvates.
(1) Rahvastikuregister on moodustatud rahvastiku arvestuse andmebaasi, Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse ja Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse kantud andmete alusel.
(2) Rahvastikuregister võeti kasutusele 2002. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rahvastiku arvestuse andmebaasist on rahvastikuregistrisse kantud isiku perekonnaseisuandmed ka juhul, kui rahvastikuregistrisse ei ole kantud nende andmete kandmise aluseks olnud perekonnaseisudokumentide andmeid.
(1) Rahvastikuregistri andmeteks on ka käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis nimetamata andmed, kui need on kantud rahvastikuregistrisse andmete kandmise ajal kehtinud õigusakti alusel.
(1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud statistilisel eesmärgil kogutud ja isiku vabal tahtel antud andmed hariduse kohta on madalama haridustasemega kui käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punkti 16 alusel kantavad andmed, asendatakse statistilisel eesmärgil kogutud ja isiku vabal tahtel antud haridustaseme andmed § 21 lõike 1 punkti 16 alusel rahvastikuregistrisse kantavate andmetega.
(1) Kui enne käesoleva paragrahvi jõustumist on rahvastikuregistrisse kantud alla 11-aastase lapse käesoleva seaduse § 21 lõike 1 punktis 17 nimetatud haridustase, lõpetatakse selle kehtivus ja kantakse kõrgeim omandatud haridustase aktuaalsete andmete hulka § 21 lõike 4 kohaselt. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud tegevusala andmed muudetakse käesoleva seaduse jõustumisel rahvastikuregistri mitteaktuaalseteks andmeteks.
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud sideaadressi andmed muudetakse käesoleva seaduse jõustumisel lisa-aadressi andmeteks.
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist ruumi omaniku nõudmisel isiku elukoha muudetud andmed, mis on rahvastikuregistri aktuaalsete andmete hulgas säilitatud linna ja linnaosa või valla või asustusüksuse täpsusega, kaotavad kehtivuse. Eestis elukoha rahvastikuregistrisse kandnud Euroopa Liidu kodaniku elukoha andmetena säilitatakse tema elukoha aadress riigi täpsusega. Kui isik asub käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud asutuses, on isikul või tema seaduslikul esindajal õigus taotleda isiku elukoha aadressina varasema linna ja linnaosa või valla täpsusega aadressi taastamist. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Kui enne käesoleva paragrahvi jõustumist on Euroopa Liidu kodanikul tekkinud käesoleva seaduse § 91 lõike 2 ja § 110 alusel riigi täpsusega elukoha aadress, lõpetatakse tema elukoha andmete kehtivus rahvastikuregistris kuus kuud pärast käesoleva paragrahvi jõustumist. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
(1) Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on isiku elukoha andmed kantud rahvastikuregistrisse kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel asustusüksuse täpsusega, võib kohaliku omavalitsuse üksus lõpetada isiku elukoha andmete kehtivuse kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel vastavalt käesoleva seaduse §-s 87¹ sätestatule. [RT I, 04.08.2022, 4 - jõust. 14.08.2022]
(1) Kui enne käesoleva paragrahvi jõustumist on rahvastikuregistrisse kantud alla 15-aastase isiku kontaktandmed, lõpetatakse nende kehtivus. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
[RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
(1) Käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemi kasutusele võtmiseni menetletakse andmetele juurdepääsu taotlusi tavapärase asjaajamiskorra kohaselt.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistri andmete töötlemiseks sõlmitud lepingute tingimused, samuti käesoleva seaduse § 50 lõike 1 alusel antud haldusaktid kantakse juurdepääsu menetlemise infosüsteemi selle kasutusele võtmisest arvates. Lepingud kehtivad kuni käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud tingimuste kandmiseni rahvastikuregistri andmetele juurdepääsu menetlemise infosüsteemi, millega loetakse juurdepääs antuks käesoleva seaduse kohaselt. [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist isikuandmetele ja nendega seotud andmetele isiku taotlusel kehtestatud juurdepääsu piirang, mis ei vasta käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele, loetakse käesoleva seaduse jõustumisel kehtestatuks käesoleva seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel.
(1) Kui hääleõigusliku isiku elukoha aadress on käesoleva seaduse § 83 lõike 2 alusel kantud rahvastikuregistrisse vähemalt linna ja linnaosa või valla täpsusega ajavahemikul 2019. aasta Riigikogu valimiste eelhääletamise esimesest päevast kuni Riigikogu valimiste päevani, lõpeb tema elukoha andmete kehtivus, kui nendes ei ole tehtud muudatust nelja kuu jooksul andmete rahvastikuregistrisse kandmisest arvates. [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
(1) Käesolevas seaduses käsitatakse Euroopa Liidu kodanikuna ka Ühendkuningriigi kodanikku, kes omandab elamisõiguse Eestis enne 2021. aasta 1. aprilli. [RT I, 19.03.2019, 9 - jõust. 01.02.2020]
(1) Käesoleva seaduse § 50 lõikes 2¹ nimetatud oskusi ja teadmisi ei kontrollita isiku puhul, kellel on käesoleva paragrahvi jõustumisel § 50 lõikes 2¹ nimetatud juurdepääs rahvastikuregistri andmetele. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(1) Käesoleva seaduse § 80 lõike 1, § 81 lõike 2 ja § 99¹ rakendamiseks luuakse rahvastikuregistri tehniline valmisolek 2024. aasta 1. jaanuariks. [RT I, 12.03.2022, 1 - jõust. 22.03.2022]
(1) Kui isik viibib käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskohas ja tema elukoha aadressina on enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress, kantakse kohaliku omavalitsuse üksuse algatusel 11. peatükis sätestatud korras isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema viibimiskoha aadress linna ja linnaosa või valla täpsusega.
(2) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka isikule, kes viibib käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskohas ja kelle viimase, ruumi täpsusega esitatud elukoha aadressina oli enne käesoleva seaduse jõustumist rahvastikuregistrisse kantud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse aadress, kuid kelle:
1) kehtiv elukoha aadress rahvastikuregistris on ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse asukoha järgne linn ja linnaosa, vald või asustusüksus;
2) elukoha aadressina kanti seejärel rahvastikuregistrisse või säilitati selles ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutuse asukoha järgne linn ja linnaosa, vald või asustusüksus ning kellel puudub rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress;
3) elukoha aadressi kehtivus on lõpetatud ja kellel puudub seetõttu rahvastikuregistris kehtiv elukoha aadress.
(3) Kui isiku elukoha aadressi on muudetud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel ning tema käesoleva seaduse § 96 lõike 1 punktis 1 nimetatud viibimiskoha aadressina kantakse rahvastikuregistrisse aadress, mis asub teises linnas ja linnaosas või vallas kui tema kehtiv linna ja linnaosa või valla täpsusega elukoha aadress, kannab kohaliku omavalitsuse üksus 11. peatükis sätestatud korras isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse tema viibimiskoha aadressi linna ja linnaosa või valla täpsusega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ööpäevaringset sotsiaalteenust osutava hoolekandeasutusena, mille aadress on enne käesoleva seaduse jõustumist kantud isiku elukoha aadressina rahvastikuregistrisse, käsitatakse ööpäevaringset erihoolekandeteenust osutanud hoolekandeasutust, mis on alates 2007. aastast erihoolekandeasutuste reorganiseerimise käigus suletud. [RT I, 18.10.2024, 1 - jõust. 28.10.2024]
(1) Kui isiku elukoha aadressi kehtivus on lõpetatud käesoleva seaduse § 91 lõike 1 alusel ajal, millal isik viibis § 96 lõikes 1 nimetatud viibimiskohas, taastab kohaliku omavalitsuse üksus selle aktuaalsuse linna ja linnaosa või valla täpsusega. [RT I, 21.11.2025, 2 - jõust. 02.12.2025]
[Вилучено з цього тексту.]
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(1) Käesolev seadus jõustub 2019. aasta 1. jaanuaril.
(1¹) Käesoleva seaduse § 110 jõustub 2019. aasta 2. jaanuaril. [RT I, 22.12.2018, 3 - jõust. 01.01.2019]
(2) Käesoleva seaduse § 115 punkt 7 jõustub üldises korras.
(3) Käesoleva seaduse § 58 lõige 1, § 96 lõike 1 punkt 4 ja § 97 jõustuvad vangla kohta 2020. aasta 1. jaanuaril.
Перші 5 параграфів на місяць — без реєстрації та повністю. Далі потрібна лише електронна пошта: ні картки, ні оплати. Тексти законів ми не продаємо — вони суспільне надбання.
Натискаючи, ви погоджуєтесь на обробку електронної пошти для доступу до сервісу. Не юридична консультація — звіряйтеся з оригіналом. Відписка будь-коли.